Laps ja raamat

Loen väikelapsele raamatut

Millal on õige aeg hakata lapsele raamatuid lugema? Mida teha, kui laps ei püsi raamatu juures? Milleks üldse pisipõngerjale raamatud? Küllap on kõik emad juurelnud sedalaadi küsimuste üle. Tänapäeva kiire elutempo juures, kui vanematel endil ei jätku aega raamatute lugemiseks, võib ka koju lasteraamatute kuhjamine tunduda mõttetu raharaiskamisena Ometi on mudilastele raamatute ettelugemine ja üheskoos piltide vaatamine lapse arenguks väga oluline tegevus.

Kuidas lugeda?
Iga laps vajab aega, mil ta istub rahulikult ema-isa kaisus – raamatud on hea võimalus ka üliaktiivse lapse süvenemisvõime arendamiseks ning lapse lähedusvajaduse rahuldamiseks. Seadke ennast mugavalt pehmel diivanil sisse, laps süles või kõrval istumas, nii et saate mõlemad üksteise lähedust nautida.

Millal lugeda?
Valige lugemiseks sobiv aeg. Traditsiooniliselt kõlavad raamatud hästi kokku magamaminekueelse rutiiniga, ent iga perekond võib välja kujundada neile sobivaid lugemisaegu. Meie pere lastele sobib lugemisajaks hästi lõunauinaku järgne ärkamisperiood, siis on tore veel unesoojas pesas raamatuga aega viita. Muidugi võib raamatuid kätte võtta mistahes ajal päeva jooksul, ent aktiivses mänguhoos last ei pruugi raamatud köita.

Mida lugeda?
Valige sobiv raamat. Raamat peab olema eakohane. 80-90% raamatu sõnavarast peaks olema lapsele tuttav – kui laps ei saa loetust aru, tekib tal tõrge lugemise vastu üldiselt. Teksti ja lugemisaja pikkus sõltub lapse vanusest ja iseloomust, ühe-kahe aastase lapse puhul ei tohiks leheküljel olla rohkem kui paar-kolm lauset – mitte rohkem, kui lapsele pildi vaatamiseks aega kulub. Kui lapsel pole raamatu vastu huvi, proovige teist raamatut. On lapsi, kellele ei paku erilist huvi loomade toimetamisi jälgida. Tavaliselt meeldivad lastele raamatud, kus nad saavad ära tunda iseenda tegemised.

Kas lugeda või pigem üheskoos pilte vaadata?
Sageli tundub, et sisukam ja lapsele vastuvõetavam tegevus on pigem piltide järgi üheskoosjutustamine kui raamatu teksti ettelugemine. Raamatuga ajaveetmise peamiseks eesmärgiks on seda tegevust nautida, sestap on ühine piltide vaatamine teretulnud tegevus. Last ei tohiks tagasi hoida, kui ta tahab ise valida, kuidas raamatuga tegeleda. Las ta hoiab raamatut enda käes, kui tahab, las ta pöörab lehti just nii, nagu soovib, jättes mõned leheküljed vahele, tulles juba loetu juurde tagasi. Samas peaks siiski otsima ka võimalust raamatu teksti lapsele ette lugeda. Mispärast? Sest meil kõigil on oma väljakujunenud tavasõnavara, oma lemmikväljendid, teatavad lausekonstruktsioonid, mida rohkem kasutame. Laps räägib nii nagu teda ümbritsevad inimesed, raamatutekst aga aitab lapse sõnavara ja lauseehituse skeeme laiendada.

Kas lugeda värsse või proosateksti?
Mõlemad on olulised. Luuletused võivad lapsevanemaid eemale kohutada, ja tõsi ta on, et mudilasele peab luuleraamatu valikuga olema ettevaatlik. 1-4-aastast last ei köida pikk looduskirjeldus, talle pole mõtet lugeda luuletusi abstraktsetel teemadel nagu isamaaarmastus vms. Samas on tegevuskesksed luuleraamatud lapsele väga tore lugemisvara – võtkem kas või klassikalised „Rongisõit“ ja „Mutionu pidu“. Lapsele jääb luuletus meelde ja peatselt loeb ta selle piltide abiga algusest lõpuni ise ette, pannes nii vanemad enda üle rõõmu tundma ja mis veel olulisem, tundes ka ise uhkust ja rahulolu.

Milleks üldse lapsele lugeda? Tänapäeval ei loe nagunii keegi raamatuid!
Pisike laps tunneb maailma vastu loomulikku ja piiritut huvi, teda huvitab kõik, ka raamatud. Kel on kodus raamaturiiulid, see teab, kui agaralt aastane laps sealt raamatuid kätte saada püüab. 1-2-3-aastaselt on lihtne lapse raamatuhuvi ärgitada ja luua lapses arusaamine, et raamatud on põnevad, seal avanevad uued maailmad. Laps õpib raamatute kaudu uusi käitumismustreid ja avardab oma maailma.
Tähtsaim kui uute teadmiste omandamine on siiski lugemisharjumuse ja positiivse suhtumise kujundamine. Laps, kelles tärkab varakult huvi ja armastus raamatute vastu, kannab sama suhtumise üle ka kooliraamatutesse. Uuringud on näidanud, et varase raamatukogemusega lastel on koolis lihtsam. Kes meist ei tahaks, et koolikogemus pakuks lapsele rõõmu? Raamatutel on meie ühiskonnas endiselt olulisim koht hariduse omandamisel. Nii et kui soovite, et teie lastest saaksid edukad ja targad täiskasvanud, otsige välja raamatud!